Rohesein

Maia Noorsalu loodud taimetrepp Tartus Lõunakeskuses
Taimetrepp Pärnus Pärnu Keskuses (autor Maia Noorsalu)
Taimevaip Tartus Lõunakeskuses (autor Maia Noorsalu)

Rohesein on sein, mis on osaliselt või üleni kaetud taimestikuga ja sisaldab kasvusubstraati, näiteks mulda. See meetod sobib taimekasvatuseks väikeses aias või linnakeskkonnas, kuna vertikaalpinnal kasvatamiseks on vaja vähem maapinda.

Roheseintel kasvatatakse taimi selleks ette nähtud konstruktsioonidel väikestes konteinerites, kuhu on sisse ehitatud kastmissüsteem. See annab hooldusel rohkem vabadust, kuna taimed ei vaja pidevat järelevalvet. Kasutatakse ka tugiraame, sõrestikke, kaari jne, et taimedel oleks võimalik üles- või allapoole kasvada või rippuda.

Enamikul roheseintel on integreeritud veesüsteem. Roheseinu nimetatakse ka elavateks seinteks või vertikaalaedadeks. Need tekitavad hoonetes eraldatud ruume ja lisavad hubasust.

Roheseina tuleks eristada rohefassaadist. Roheseinal paikneb kasvusubstraat tervel esiseinal, aga rohefassaadil on muld ainult seina alumises servas konteineris või maapinnal ning ronitaimi toestatakse seina esipinnal, et tekiks rohe- ehk taimefassaad.

Eri suurusega roheseinad võivad paikneda nii siseruumides kui ka õues, olla eraldiseisvad või kinnitatud olemasolevale seinale.

Illinois' ülikooli maastikuarhitektuuri professor Stanley Hart White patenteeris 1938. aastal leiutise vegetation-bearing architectonic structure and system 'arhitektuurne taimekonstruktsioon ja -süsteem', kuid see ei jõudnud tema tagahoovis olevatest prototüüpidest kaugemale.

Troopilise metsa alustaimestikule spetsialiseerunud botaanik Patrick Blanc töötas 1986. aastal koos arhitekt Adrien Fainsilberi ja insener Peter Rice'iga välja esimese suure roheseina, mis oli mõeldud Pariisi teadusmuuseumi (Cité des Sciences et de l'Industrie) siseruumi. 2005. aastal lõi Patrick Blanc koos arhitekt Jean Nouveliga taimedest välisseina Pariisi põliskultuuride muuseumi (Musée du Quai Branly – Jacques Chirac) administratiivhoonele.

Viimastel aastakümnetel on roheseinad muutunud üha populaarsemaks. Veebiandmebaasis greenroof.com on registreeritud 61 suuremõõtmelist õueroheseina. Nendest 80% on ehitatud 2009. aastal või hiljem ning 93% on rajatud 2007. aastal või hiljem. Paljud roheseinad on ehitatud avalikesse kohtadesse ja hoonetesse, näiteks lennujaamadesse, kuid nüüd on neid hakatud rajama ka mujale.

2015. aasta andmetel asub suurim rohesein pindalaga 2700 m2 Los Cabose rahvusvahelises messikeskuses ja selle lõi mehhiklasest arhitekt Fernando Romero.


Developed by StudentB